McLord - Kivi Tänava Bluus [5LOOPS]

vocals: McLord music: sPoom Ma mõtlesin sulle nõnda intensiivselt, et ma nägin sind, a siis ma ärkasin üles hõõrusin silmadelt pildi maha kiirelt ikka väsind vist, mul oli läpakas süles lülitasin rüperaali sisse ja mõtlesin sulle 1, 2, 3, 4 vajutasin nuppe uusi kirju polnud toonud veebikuller a kes see ikka kirjutaks mulle? panin kohvi tulele ja mõtlesin sulle ja et miks ma hommikuti olen nukker ja siis mõtlesin, et nahhui ma seda kohvi teen kui ma tegelt kohvi ei joo - debiiliku tunne ja siis mõtlesin, et nahhui ma ennast ohvriks teen kui ma tegelt ohvreid ei too... ok no ühe tassi võtan sobib hästi kokku sigaretiga ja annab energiat juurde ja siis ma mõtlesin sulle sellel munakiviteel, kus kunagi me hoidsime kinni, kui ringi käis kuppel, et mitte lennata planeedilt, see tunne oli päriselt a hiljem selgus, et see tunne oli vuffel jooksin korraks koju tagasi, sest rahakott jäi maha teel poodi, kui neid mõtteid mulle veel toodi juurde ja mingeid tähtsaid asju ajasin ka, kuid ei mäleta mida, sest see mõte oli jäänud kinni pealuusse siis õhtu poole lasin mõtte korraks tuulde ja mõtlesin muule ja siis ma mõtlesin sulle ja korraks tundus, et polegi kõige hullem sest see mõte pakub vahel kosutust praktiseerides seda lollide lohutust kuid mõtlen edasi ma kaugusest ohutust kuna mõttetu oleks uskuda, et see mõte toob sind mu juurde ma mõtlesin sulle nõnda kuradi pikalt, et ma nägin sind, kuid sa pold enam sama see tähtsilmne pilk tulistas lasereid mu pihta ma hävisin, sest unustada ei taha ja nüüd on ajul täiskohaga tööpäev päevast on saand öö ja ööst saanud ööpäev nagu siiri ma ei maga ma ei söö käes pastakas ja paber kuna mul on must vöö, näed mäletamises, kuid see mõte seljatab mind pidevalt parem sirutab ja virutab nii tigedalt, et kirjutan, sest võimatu on harjuda, et ei saa sosistada seda, mida tahaks karjuda aga ükskõik kui palju ma ei mõtle ma ei mõtle ennast välja siit samast seisust räämas katusekorter kivi tänaval puuduvad elavad emotsioonid või siis on nad peidus ning aeg seisab, kevadine vihm köögiaknad puhtaks pesi tõmban tumerohelised kardinad ette päevalõpu pläru on kui hane selga vesi ja nõndamoodi kulgen ses meelepettes hommikuni kuni uni silmad sulgeb tulge unematid, kas või kambaga, no tulge tulge suitsuotsaga püüan torgata katki mõttemulle ja siis ma mõtlesin... et ma ei viitsi enam mõelda sulle sama kood, sama jada ühtesid ja nulle ilma valguseta sama tunnel ma ei taha enam kirjutada bluese, tahaks visata need mõtted tulle kuni mõte ründab taas selja tagant tulles sest tahan sind tunda, tahan sind hoida enam kui kunagi varem ja ma tahaksin loota - kõik on kunagi kenam ja kunagi parem ja ilmselt ongi, aga siis me enam teineteist ei tunne ja ühegisse kapsaaeda kive ära loopida ei ole ka olen oma pea muutnud mõttetute mõtete laoks ma mõtlen järelikult olen olemas ainult et mitte sinu jaoks...